Kas laps peab õppima kõike

Kujuta ette maailma, kus lapsed saaksid õppida ainult seda, mis neid päriselt huvitab.

Ei mingit sundimist. Ei mingit pisaratega matemaatikat. Ei mingit tunnet, et oled rumal, sest keemia või füüsika lihtsalt ei jõua kohale.

Kas sellistest lastest kasvaksid laisad ja vastutustundetud täiskasvanud? Või hoopis uudishimulikud, loovad ja ennast juhtida oskavad inimesed?

🤔 Aga mis siis, kui laps ei taha õppida matemaatikat?

🤔 Kas kõiki kooliaineid on päriselt elus vaja?

🤔 Kas pingutamine peab olema ebameeldiv, et see meid arendaks?

🤔 Ja kas laps, kes saab matemaatikas pidevalt halbu hindeid, õpib lõpuks matemaatikat või hoopis seda, et ta pole piisavalt tark?

Selles podcastis mängin ühe päris pöörase mõttega: mis juhtuks, kui me laseksime lastel õppida rohkem oma huvist lähtudes?

Räägin ka sellest, miks vabadus ei tähenda vastutusest loobumist, miks raskused võivad olla arenguks vajalikud ja miks koolis pingutamine ei tohiks tulla lapse eneseusu hinnaga.

See episood on nii noortele, kes on kunagi mõelnud „Miks ma pean seda üldse õppima?“, kui ka emadele, kes on õhtuti lapse kõrval istunud ja mõelnud: „Kas see kõik peab tõesti nii raske olema?“

❤️ Kuula koos oma teismelisega. Võib-olla sünnib sellest üks vestlus, mida olete ammu vajanud.

Ja ma tahaksin väga teada sinu arvamust: kui sina oleksid saanud koolis valida, mida õppida, siis millised ained oleksid sinu tunniplaanist kadunud?


Loe lisaks

Appi, 9. klass

9. klass tähendab eksameid, olulisi valikuid ja järjest suuremat vastutust oma õppimise eest.
Kuul ära meie väikene veebinar ja loodan, et sain olla abiks.


Loe lisaks

Laps läheb esimesse klassi

1. Laps saab aru, mida temalt oodatakse

Mitte kümme käsku korraga, vaid üks selge järgmine samm.

2. Laps saab ennast pärast kooli maha laadida

Tal on puhver kooli ja järgmiste kohustuste vahel.

3. Laps teab, et ema kuulab

Mitte ainult siis, kui laps räägib „õigesti“.

4. Laps õpib vähehaaval ennast juhtima

Ema ei tee kõike tema eest, kuid ei eelda ka oskusi, mida pole veel õpetatud.


Loe lisaks

Igavus ja õppimine

Miks on igavlemist vaja?

Tänapäeval on igavust lihtne vältida. Kui buss hilineb, võtame telefoni välja. Kui sõber jääb kohtumisele kümme minutit hiljaks, vaatame videoid või sotsiaalmeediat. Isegi söögitegemise, jalutamise või koristamise ajal kuulavad paljud inimesed muusikat, taskuhäälingut või audioraamatut. Hetki, mil meie tähelepanu ei ole millegagi hõivatud, jääb järjest vähemaks.


Loe lisaks

Laste ärevus ja õppimine

Laste ärevus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, ja üks valdkond, kus see eriti tugevalt välja lööb, on õppimine. Kuigi me kipume mõtlema, et kooliülesanded on lihtsalt osa lapse igapäevast, ei näe me alati seda nähtamatut raskust, mis paljude laste õlgadel püsib.
Loe lisaks

Arhiiv